Koda on selleks, et rääkida kaasa seadusloomes, sest meie liikmed on kõik tegutsevad pankrotihaldurid, kes oma igapäevatöös näevad, milliseid seadusi tuleb muuta, et „otsad liiva“-olukordi ei tekiks. Räägime seadusandja ja avalikkusega, oleme vahelüli, kes jälgib, et maksejõuetusmenetlus oleks korrektne nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna. Rõhutame, et kui on võlgnik, siis on alati ka võlausaldaja. Ehk siis keegi vajab seda raha, mis võlgu ollakse, ning me ei tolereeri käitumist, kus vara viiakse välja ning alles jäävad vaid võlad.

Pankrotihaldurid tunnustavad riike, kes on astunud pankrotihaldurite taotlusel jõulisemaid samme ja alustanud skeemitajate suhtes kriminaalasju. Pankrotihaldurid on oma menetlustes näinud tihti olukordi, kus pankrotistunud ettevõtja või füüsiline isik püüab teha meeleheitlikke tehinguid, et viia vara välja, kuid sellega kahjustab ta selgelt võlausaldajate huve.

Ettepanekud skeemitamise vältimiseks

Pankrotihaldurid on teinud hulgaliselt õigusloomelisi ettepanekuid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Muu hulgas oli üheks ettepanekuks, et osakapitali sissemakseta asutatutud ettevõttete puhul oleks õigus pankrotihalduri kulud katta sissemaksmata osakapitali arvel. Kuna ilma osakapitali sissemakseta on Eestis loodud päris palju ettevõtteid, siis tagaks selline käsitlus, et taolise pankrotistunud osaühingu puhul oleks võimalik osamakse sissemaksu summat sisse nõuda vastutavalt isikult, kelleks kohus saab määrata kas juhatuse liikme või osaniku.

Oleme seisnud selle eest, et õigusloomes tuleks tähelepanu pöörata ka asjaolule, et pahatahtlikult äriühingu maksejõuetuse enam kui kolmel korral põhjustamisel tuleb ajutisel halduril esitada kohtule ettepanek ärikeelu rakendamiseks juhatuse liikme suhtes. Ajutine haldur märgib oma aruandes, kas maksejõuetuse põhjus on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või mõni muu asjaolu. Ärikeeldu kohaldatakse, kui on alust arvata, et isik on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid teda ei ole selles veel süüdi tunnistatud (peab olema põhjendatud kuriteokahtlus) ja tema puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi kuritegusid.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsus. Ärikeelu kohaldamise alused tuleb määruses ära märkida, samuti tuleb põhjendada ärikeelu kohaldamise vajadust ja isiku karistamine eeldab, et ta oleks toime pannud õigusvastase ja süülise teo. Olukorras, kus ühe isiku puhul on kohus vähemalt kolmel korral teinud märkuse maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise kohta, tuleks isiku suhtes rakendada ärikeeldu (PankrS § 91 lg 2).

Suurim probleem on pankrotimenetluste raugemine

Pankrotihaldureid ei ole Eestis palju ja ka pankrotimenetlusi ei ole meil palju – aastas umbes 400. Samas on pankrot ettevõtlusega paratamatult aeg-ajalt kaasas käiv nähtus ning pankrotihalduri amet on töö nagu iga teinegi. Raugevad pankrotimenetlused on juhtumid, kus võlgniku pankrot kuulutatakse välja, kuid see lõpeb raugemisega vara puudumise tõttu. Sellisel juhul jääb rahata nii võlausaldaja kui ka pankrotihaldur, kes jääb töötasuta. Praegu on sätestamata reeglid, kuidas selliste olukordade puhul pankrotihalduri töö tasustatakse. Leiame, et taolises olukorras tuleks panna vastutus äriühingu juhatuse liikmele.

Vale eeldus on, et pankrotihalduri ameti esindajad tegutseksid vaid õhinapõhiselt (halduri tasud on muutmata 2006. aastast – 397 eurot). Rääkimata sellest, et kui haldurite töö tasustamine oleks motiveerivam, paraneks ka ettevõtluskliima – meil oleks vähem allavoolu lastud ettevõtteid ja pika ninaga jäänud võlausaldajaid. Küllap pikapeale hakkaks paranema ka ettevõtjate suhtumine, mis praegu paraku on selline, et firma varast tühjaks kantimine pole mingi häbiasi, vaid pigem vastupidi.

Olukorda saaks parandada teiste riikide eeskujul. Näiteks Soomes on loodud pankrotiombudsmani ehk maksejõuetuse institutsioon, kes võtab kahtlasemad pankrotiasjad süvendatud uurimisele riiklikul rahastamisel. Seeläbi tagatakse, et pankroti põhjuste uurimine toimub ka juhul, kui pankrotivõlgnikul üldse vara ei ole. Nii tagatakse võimalus, et pahatahtlikud pankrotimeistrid ei pääse vastutusest. Selles suunas on ka Eestis hakatud tegutsema.

Ombudsman ehk maksejõuetuse institutsioon

Tänane olukord, kus pankrotimenetluse raugemisega vabanetakse vastutusest, suurendab karistamatuse tunnet juhatuse liikmete seas ja raugemise põhjustamine on muutunud omaette eesmärgiks. Eesti maksejõuetusmenetluste peamised tunnusjooned on raugemiste suur hulk, menetluse ebamõistlikult pikk ajaline kestus, väike väljamaksete protsent II järgu võlausaldajatele, märkimisväärselt suur pandiga tagatud nõuete rahuldamise määr, menetluse majanduslike näitajate märkimisväärne erinevus suur- ja väikeettevõtjate puhul ning väikeettevõtjate suur osakaal pankrotistunud ettevõtete hulgas.

Võlausaldajatele oleks parim lahendus luua ka Eestisse pankrotiombudsmani institutsioon. Näiteks Soomes toimib see institutsioon juba aastaid ning on olnud äärmiselt tõhus. Ka Eestis on hakatud sellele mõtlema, et luua ka meil ombudsmani institutsioon. Koda on seisukohal, et pankrotiombudsmani institutsioon peaks paiknema koja juures, sest kotta kuuluvad kõik pankrotihaldurid ning kojal on suurim teadmiste kontsentratsioon selles valdkonnas.

Mis on pankrotiombudsman? Ombudsman kontrollib, kas on tehtud tehinguid vara varjamise või ettevõttest välja viimise eesmärgil. Juhul, kui ombudsman leiab, et pankrotivaraga on käitutud ebakorrektselt, võib ta oma seisukohast teavitada pankrotihaldurit ja võlausaldajaid ning kui vaja, siis ka vastavaid ametiasutusi. Tal on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda, et pankrotihaldur oma kohustusi täidaks, või esitada taotlus vabastada haldur oma ülesannete täitmisest.

Ombudsmani institutsiooni eesmärk on eelkõige võtta üle raugenud pankrotiavalduste menetlus, vajadusel tagada riiklik rahastus ning lõpptulemusena võita vara pankrotivara hulka tagasi ja võtta vajadusel oma kohustusi rikkunud või kuriteo sooritanud juhtorgani liikmed vastutusele. Pankrotiombudsmani põhiülesanne on järelevalve varatute pankrotimenetluste üle ning raugemisega lõppevate pankrotimenetluste kontrollimine, tegelemine tagasivõitmistega ja vajadusel menetluste rahastamine, mis tagaks pankrotimenetluse suurema usaldusväärsuse.

Pankrotiombudsmanil oleks õigus ja võimalus rakendada tõhusamaid meetmeid pankrotistunud ettevõtte varade põhjalikumaks auditeerimiseks, et tuvastada võimalikult palju realiseeritavat vara ja suurendada seeläbi võlausaldajate nõuete tasumise võimalusi.

Allikas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/11/koda-ei-tolereeri-pankrotimenetlustes-skeemitamist